Biodiislikütused

1. Taimeõlid. Rudolf Diesel projekteeris oma kuulsa mootori algselt biodiislile, esimene mootor töötas maapähkliõliga, "pisike üleminek" toimus naftadiisli madalama hinna tõttu, sõdade ja kriiside ajal kasutati diiselmootorites erinevaid taimeõlisid.
Taimeõlidest on paremad väiksema viskoossuse ja lisanditeta õlid ning on entusiaste, kes kasutavad filtreeritud kasutatud fritüüriõli, sest mootori huvides ei saa iga taimeõli suvaliselt paaki kallata.

2. Kaasaegne biodiislikütus on töödeldud taimse-loomse õli-rasva rasvhapete estrid, glütserool/propaantriool (tavakõne glütseriin) asendati muu alkoholiga, peamiselt puupiirituse metanooli (FAME, fatty acid methyl esters) või ka toidupiirituse etanooliga (FAEE, fatty acid ethyl esters).
Õli molekul:

kütusemolekul peale töötlust:

Kuna estrid ei vasta omadustelt täielikult naftadiisli alkaanidele, siis ümberehitamata mootorites kasutatakse 5% või 20% lisandina tavadiislikütusele, Eesti standardi järgi tohib müüa vaid 5% metüülestritega (FAME, maksimaalselt 7 mahu%) diislikütust.

Tulevikus võidakse biodiislikütuseid laiemalt kasutada ka lennunduses, nagu ka naftadiisliga on probleemiks suhteliselt kõrge tahkumistemperatuur.
Kuna rasvhapete estrid on väga head lahustid, siis vanematel autodel soovitatakse paari korra biodiislikütuse esmatankimise järel vahetada kütusefilter.

3. Roheline diisel (green diesel, renewable diesel), vesinikuga töödeldud taimsed-loomsed õlid-rasvad, taandatud rasvhapete alkaanid, mistõttu sarnaneb rohkem naftadiislile, eeliseks on väga väike väävlisisaldus. Hüdrogeenimine:

4. BtL-diisel (Biomass to Liquid), biomassi süngaasist (H₂ ja CO) Fischer–Tropsch-protsessiga sünteesitud alkaanid:
Olen copycat.

(2n + 1) H₂ + n CO → C_nH_(2n+2) + n H₂O

Olen copycat.
Alkaanide tõttu sarnaneb jällegi naftadiislile, eeliseks samuti väga väike väävlisisaldus.

5. Rentsliõli (gutter oil), Hiina odavate toidukohtade räpane saladus, "kodutöödeldud" kasutatud õli, kanalisatsiooni ja tapamajade õli-rasvajäägid, mis sisaldab ka peale töötlust vähkitekitavaid aineid. Seda võidakse kasutada ka naftadiisli asemel.
Vähkitekitava rentsliõli tootmise ja toiduks kasutamise vältimiseks püütakse Hiina suuremates linnades õlide-rasvade jääke organiseeritult koguda ja töödelda diisli-lennukikütuseks.

===

Praktika näitab, et Eestis pole praegu biodiislitehasele kohta.
Eesti peamine õlikultuur raps pole väga viljakas, linnad ja toiduainetööstus on väiksed ning pole ka USA fritüürikultuuri, mistõttu pole suurtootmiseks piisavalt odavaid õlisid-rasvasid.
Teoreetiliselt tundub perspektiivne puidu-biojäätmete-biomassi ümbertöötlus BtL-diisliks, aga BtL-tööstuse ehitus ja käigushoidmine on kallis ning tootmine sõltub samuti nafta turuhinnast, mis on kirjutamise hetkel madal, u 50$/barrel (näiteks Viru Keemia Grupp sulges 70$/barrel juures oma õlitehase). Eestis mõjutab tootmist ka talveperiood, kui tuleb konkureerida teiste puidutarbijatega. Samas on paljud Eesti põllud söötis ja võiks suurendada energiametsa-energiavõsa kasvatust, märgaladel saab kasvatada pilliroogu-hundinuia ning otsitakse ka uusi parasvöötme kasvukultuure.